English
فارسی
dansk
Lietuvių
हिंदी
Latviešu
slovenščina
Polski
Français
Norsk
日本語
magyar
India on Aasias suur põllumajandusriik ja põllumajandus on alati olnud riigi majanduses liidripositsioonil. Kuigi India on viimase 40 aasta jooksul jõuliselt arendanud selliseid tööstusharusid nagu tööstus ja infotehnoloogia, on siiani umbes 80 protsenti India elanikkonnast elatise tagamisel endiselt toetunud põllumajandusele ja põllumajanduse netoväärtus moodustab üle 30. protsenti sisemajanduse koguproduktist. Võib öelda, et põllumajanduse kasvutempo määrab suuresti India rahvamajanduse kasvutempo.
Indias on Aasia suurim haritav ala, kus on 143 miljonit hektarit. Nende andmete põhjal võib Indiat nimetada suureks põllumajandustootmisriigiks. India on ka suur põllumajandustoodete eksportija, mille aastane ekspordimaht on ainuüksi nisu umbes 2 miljonit tonni. Maailma tippu kuulub ka mitmete teiste oluliste põllumajandustoodete, nagu oad, köömned, ingver ja pipar, ekspordimaht.
Põllumajandustoodete suur eksport on alati olnud India jaoks võimas vahend välisvaluuta loomiseks. Sel aastal on aga rahvusvahelisest olukorrast piiratuna India põllumajandustooted silmitsi tõsiste raskustega nii kodumaise tootmise kui ka ekspordi osas. Senine "müü ja müü" poliitika on toonud kaasa ka erinevaid probleeme kodumaises majanduses, inimeste toimetulekus ja muudes aspektides.
2022. aastal mõjutas konflikt Venemaad ja Ukrainat kui maailma suurimaid toiduainete eksportijaid, mille tulemusena vähenes oluliselt nisu eksport. India nisueksport turunõudluse asendajana kasvas oluliselt. India kodumaiste institutsioonide prognooside kohaselt võib India nisueksport eelarveaastal 2022/2023 (aprill 2022 kuni märts 2023) ulatuda 13 miljoni tonnini. Selline olukord näib olevat toonud India põllumajandustoodete eksporditurule suurt kasu, kuid see on toonud kaasa ka toiduainete kodumaiste hindade tõusu. Selle aasta mais teatas India valitsus nisu ekspordi aeglustamisest või isegi osalisest keelustamisest, põhjendades seda "toiduga kindlustatuse tagamisega". Ametlikud andmed näitavad aga, et India eksportis selle eelarveaasta esimese viie kuuga (aprill august) siiski 4,35 miljonit tonni nisu, mis on 116,7 protsenti rohkem kui aasta varem. Põllumajandussaaduste ekspordimaht on järsult kasvanud ning põhikultuuride ja töödeldud toodete (nt nisu ja nisujahu) hinnad India siseturul on märkimisväärselt tõusnud, mis tõi kaasa tõsise inflatsiooni.
India elanike toitumises domineerivad teraviljad ja ainult väike osa nende sissetulekust kulub kõrge hinnaga toiduainetele, nagu köögiviljad ja puuviljad. Seetõttu on toiduainete hinnatõusu tingimustes tavainimeste eluolu veelgi raskem. Asja teeb hullemaks see, et põllumehed on otsustanud oma saaki koguda, oodates elamiskulude tõusust tingitud hindade tõusu. Novembris teatasid India puuvillaliidu ametnikud avalikult, et puuvillasaagi uus hooaeg on koristatud, kuid paljud põllumehed lootsid, et nende põllukultuuride hinnad tõusevad nagu varem, mistõttu nad ei soovinud neid müüa. Selline müügi piiramine on India põllumajandusturu inflatsiooni kahtlemata veelgi teravdanud.
India on kujundanud poliitilise sõltuvuse suurest hulgast eksporditavatest põllumajandustoodetest ja muutunud India majandust mõjutavaks "kahe teraga mõõgaks". See probleem on tänavuse keerulise ja heitliku rahvusvahelise olukorra taustal vägagi selgeks saanud. Kui uurime põhjuseid, on see dilemma seotud India pikaajalise reaalsusega. Täpsemalt on India teraviljatoodang "kokku suur, kuid elaniku kohta väike". Kuigi Indias on maailma suurim haritav ala, on seal suur rahvaarv ja haritav ala elaniku kohta väike. Lisaks on India kodumaise põllumajanduse moderniseerimise tase suhteliselt mahajäänud, puuduvad arenenud põllumaade veekaitse- ja niisutusrajatised ning katastroofide ennetamise rajatised, sõltuvad suuresti inimressurssidest ja vähem põllumajandusseadmetest, väetistest ja pestitsiididest. See on mussooni saabumise tõttu peaaegu igal aastal märkimisväärselt mõjutanud India põllumajandussaaki. Statistika kohaselt on India teraviljatoodang elaniku kohta vaid umbes 230 kilogrammi, mis on palju alla rahvusvahelise keskmise 400 kilogrammi elaniku kohta. Näib, et India ja inimeste tavapärase ettekujutuse vahel "põllumajandusjõu" kuvandist on endiselt teatav lõhe.
